Kukkuv Oun

Saates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli tehisintellekti professor ning Eesti tehisintellekti tippkeskuse juht Meelis Kull tehisintellekti arengutest, võimalustest ja riskidest. Juttu tehakse eeskätt sellest, kuidas on masinõpe viimase kolme aasta jooksul muutunud ning milliseid väljakutseid see Eestis kaasa toob. Kull kõneleb, et areng on kiire, kuid avalikkus tajub seda tihti ebaühtlaselt. Arutletakse tehisintellekti seniste ja potentsiaalsete riskide üle, sh väärinfo levik, inimeste eksitamine ja raskemini prognoositavad, võimalik et eksistentsiaalsed ohud. Samuti räägitakse arvutusvõimsuse piiridest: olemasolevate mudelite lihtne skaleerimine on jõudnud lõpule ning läbimurdeks on vaja uusi teaduslikke meetodeid ja lähenemisi. Kull selgitab ka, kuidas Eestis mudeleid treenitakse. Selleks kasutatakse graafikaprotsessoreid, kodust teadusarvutuste taristut ja Soome Lumi superkalkulaatorit. Mudelitesse lisatakse eestikeelset teksti, ingliskeelseid materjale ja programmikoodi; mitmekesine andmestik, sealhulgas tabelite ja programmikoodide lisamine parandavat oluliselt mudelite oskusi. Arutatakse ka kvaliteedikontrolli üle ning tõdedetakse, et isegi valeinfo nägemine võib mudelitele õpetada selle äratundmist. Saates käsitletakse tehisintellekti rolli hariduses, äriprotsesside automatiseerimises, küberkaitses ja e-valitsemises. Kull puudutab ka tehisaru kasutamist laste mänguasjades, väljendades ettevaatust TA-põhiste suhtlusmänguasjade suhtes ning rõhutades täiskasvanute rolli laste sotsiaalsete oskuste kujundajana. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30).

Kui teid huvitab, kuidas muuta praegused jäätmevood tuleviku väärtusmaterjaliks, on see saade täpselt teie jaoks. Teadlane avab praktiliste näidete kaudu, kuidas 3D-printimine, tehisintellekt ja ringmajanduse põhimõtted võivad kujundada uusi linnu, vähendada CO₂ heidet ja muuta tööstuse toimimist. Saade toob välja, et prügi on tegelikult kasutamata potentsiaal, mille targal rakendamisel võib Eesti saada kestliku tehnoloogia eestvedajaks. Saates arutleb saatejuht Marek Strandberg koos Tartu Ülikooli tehnikateaduste kaasprofessori Alan Tkaczyk'iga tööstus- ja ehitusjääkide nutika kasutamise üle. Tkaczyk tutvustab olelusringi hindamist – meetodit, mis võimaldab hinnata tootmisprotsesside keskkonna- ja majanduslikku mõju ning otsida viise, kuidas jäätmeid uueks tooraineks muuta. Ta toob näiteid alumiiniumitööstuse boksiidijääkidest, samuti sellest, kuidas akud ja muud tehnoloogiad disainitakse üha enam ümbertöödeldavaks. Lisaks käsitles ta tehisintellekti potentsiaali tööstusprotsesside modelleerimisel ja optimeerimisel. Tkaczyk keskendub ringmajanduse süsteemsele käsitlusele, rõhutades vajadust ümber mõtestada nii hoonete ehitus kui kogu majanduse toimimine. Ta tutvustas rahvusvahelisi projekte, kus koostöös Šveitsi ja Türgi teadlastega arendatakse lahendusi lammutusjäätmete kasutamiseks, sealhulgas 3D-printimist Türgis maavärinate järel aga ka seda, kuidas Ukrainas võiks hoonete varemeist luua uusi ehitsmaterjale.. Saates tõstatub ka regulatsioonide vajadus, alternatiivsed sideained CO₂ vähendamiseks ning ideed prügiturust, mis käsitleks jäätmeid väärtusliku ressursina. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga

Saadet kuulates saad teada, et nutikellad ja terviseäpid pakuvad küll väärtuslikku lisainfot, kuid ei muutu veel täielikeks diagnostikavahenditeks. Selgub, et paljud seadmed vajavad täiendavat valideerimist ning lõplikud raviotsused jäävad arstidele. Kuulaja saab aru, et digivahendid võivad tulevikus parandada krooniliste haiguste jälgimist ning toetada ravi järgimist, aidates seeläbi tervishoiukulusid vähendada. Professor Viigimaa tutvustab ka digilahendust, mille abil saavad näiteks infarkti üleelanud tagasi normaalsesse ellu pöörduda. Saates avaneb ka nutiseadmete varjukülg: kuuleb, et liigne terviseandmete jälgimine võib tekitada terviseärevust ja viia valede järeldusteni. Rõhutatakse, et nutiseadmete tegeliku kasu hindamiseks on vaja suuremahulisi teadusuuringuid. Lisaks saad teada ravimite koostoimete registri tähtsusest, personaalmeditsiini võimalustest ja sellest, kuidas tulevikus võidakse kasutada patsiendi geneetilisel infol põhinevaid „digitaalseid kaksikuid“. Selgub, et tehisintellekt aitab küll andmete analüüsimisel ja ravimiarenduses, kuid arsti kogemus jääb esmatähtsaks. Kuulaja saab ülevaate ka organoidide arendamisest ning uutest ravimitest, näiteks süstitavatest kolesterooliravimitest, mis võivad põhjalikult muuta ateroskleroosi ja hüpertensiooni ravi. Samal ajal rõhutatakse vajadust hinnata nende pikaajalist ohutust. Saates tutvustatakse Eesti tervise infosüsteemi edusamme ning tulevasi diginõustajaid, mis võiksid parandada krooniliste haiguste juhtimist ja inimeste tervisekäitumist. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/ta-rahvusvahelistumise-toetamine-uhendumine-rahvusvahelise-teadmiste-turuga-ehk-mobilitas-30).

Vestluses Marek Strandbergiga selgitas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Kristi Raik, kuidas maailma mitmepolaarne süsteem ja kasvav geopoliitiline konkurents mõjutavad Euroopa julgeolekut ning demokraatia arengut. Ta eristas multipolaarsuse (mitme jõukeskuse olemasolu) ja multilateraalsuse (reeglitel põhinev koostöö, nagu ÜRO süsteem) mõisteid, rõhutades, et sõjaline jõud on taas tõusuteel ning rahvusvahelises süsteemis puudub "ülemaailmne politsei". Raik rääkis Kaitseuuringute Keskuse osalusest Euroopa Liidu rahastatud Horisondi projektis REDEMOS, mis uurib, kuidas Euroopa Liit saab toetada demokraatia arengut idanaabruse riikides – Ukrainas, Moldovas, Armeenias ja Gruusias. Juttu tuleb ka "loomulikust eksperimendist", millega Gruusia võimud näitasid oma tegelikku palet ahistades sealset REDEMOS projekti partnerit. Raik rõhutas, et Euroopa peab sellele vastama nii sõjalise tugevuse kasvatamise kui ka oma narratiivide loomisega, mis toetaksid vaba ühiskonna väärtusi. Kaitseuuringute Keskuse töö on tema sõnul oluline, sest see pakub teaduspõhiseid teadmisi ja poliitikasoovitusi, kuidas tugevdada Euroopa vastupanu mõjutustegevusele ning kaitsta liitlaste suveräänsust. Vestlus lõppes tõdemusega, et Euroopa peab relvastuma ja oma kaitsevõimekust kasvatama, et säilitada mõju maailmas, kus jõupoliitika on taas esiplaanil.

Eestis on sood olnud sajandeid nii toidujulgeoleku kui ka maaharimise teenistuses, ent nüüd selgub, et nende kuivendamise hind on olnud üüratu. Ligi kaks kolmandikku meie kunagistest märgaladest on hävinud, tuues kaasa tohutu süsinikuheidete kasvu ja viljakate turvasmuldade kadu. Ometi peitub just nendes näiliselt kasututes rabades ja soodes võti kliimamuutuste pidurdamiseks – neisse on talletatud rohkem süsinikku kui maailma metsadesse kokku. Eestimaa Looduse Fondi oslausel käib võidujooks ajaga, et taastada need haprad ökosüsteemid, mis võivad saada Eesti suurimaks panuseks kliimamuutusega toimetulekul. Paraku määrab ka selle, kuidas märgalade taastamisse suhtutakse see, milline on inimeste ökoloogiline kirjaoskus, millistest seostest aru saadakse ja kuidas faktide peale vaadtatakse. Saatekülaline Eestimaa Looduse fondi märgalade uurija Jüri Ott Salm. Saatejuht Marek Strandberg. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-09-10

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29